Humanitaaria alginfo

Humanitaaria alginformatsioon

Hum.info levitamise võimalused- traditsioonilised monograafiad (mingit probleemi üht aspekti ammendav , iseseisva väljaandena avaldatud teaduslik uurimus, laadilt detailne ja teaduslik, kuid mitte ulatuslik. Oluliseim hum.teadustes. Tavaliselt ühe inimese poolt kirjutatud), kogumikud, ajakirjad, toimetised jm perioodilised väljaanded + veebiväljaanded e-ajakirjad ja kogumikud.

uurimistöö lähte või alusmaterjali kättesaadavuse teevad lihtsamaks digit. kogud, mis on üha suuremas mahus sirvitavad.

Digitaalse kultuuripärandi arengukavast võib lugeda: mäluasutuste pakutavaid digitaalseid teenuseid juurdepääsuks digitaalsele kultuuripärandile jaot 4 tasemesse:

enamus eesti mäl.asutustest on praeguseks astunud esimese sammu- teinud oma elektroonil kataloogi kättesaadavaks ESTER, AIS rahvusarhiivis, samuti andmebaase informatsiooniga oma kogude kohta (nt AIS Rahvusarhiivis, ESTER raamatukogudes jt). Järgmise taseme teenuseid – sidusrežiimis juurdepääs digiteeritud materjalidele – on seni vähe arendatud (nt SAAGA Ajalooarhiivis, Digiteeritud Eesti Ajalehed Rahvusraamatukogus jt). Digiteeritud kultuuripärandi kontrollitud levitamiseks erinevatele kasutajarühmadele on olemas mitmeid kanaleid, s.h avalik juurdepääs interneti kaudu, andmekandjatel levitamine ja kasutamine otse mäluasutustes. Tänapäeval on kasutajate vajadused ja ootused seotud eelkõige kultuuriväärtuste kasutamisega üle interneti, mis aga on mäluasutuste jaoks seotud intellektuaalomandi õiguste tagamise ja kaitse probleemide lahendamisega. Kolmanda taseme teenuseid, ehk digitaalse kultuuripärandi rikastamine kontekstiga, s.o mäluasutuste ekspertteadmise lisamine digitaalsele objektile. Kõrgeim lisaväärtuse tase on interaktiivsete teenuste pakkumine ja kasutaja jaoks personaliseeritavad keskkonnad, nt õppetöö või analüütiliste uurimistööde jaoks. Ühtse võrgukeskkonna loomine kultuuripärandi kasutamiseks erinevate kasutajarühmade jaoks eeldab koordineeritud tööd mäluasutuste ja eri valdkondade vaheliste kokkulepete saavutamiseks, mis võimaldaksid kasutajatele ühiste teenuste pakkumist.

Praeguseks on kasutatav Kultuuripärandi infovärav http://parand.kul.ee/index - e-kultuuripärand -, mis on Eesti muuseumide, raamatukogude, arhiivide ning teiste mäluasutuste ühtne infovärav, mis võimaldab ühest kohast teostada päringuid erinevate mäluasutuste infosüsteemides olevate kultuuripärandi objektide kohta.

Teine keskne mäluasutusi koondav portaal on Digiveeb, http://digiveeb.kul.ee/index.php mille eesmärk on Eesti mäluasutuste koostöövõrgustikule vahendada ja levitada informatsiooni kultuuripärandi digiteerimise, säilitamise ja kättesaadavaks tegemise kohta.

Kultuuriportaalide temaatikat käsitles 2010.aastal toimunud VI Infopoliitika foorum "Mitu väravat on kombeks? Kultuuriportaalid Eestis". Teadusliku uurimistöö tulemuste hindamisel ja rahastamisel on riiklikult aktsepteeritavad järgmised informatsiooni avaldamise võimalused:

 

1) artikkel, mis on Thomson Reuters Web of Science andmebaasis või Euroopa Teadusfondi humanitaarteaduste loendi ERIH (European Index of the Humanities) kategooriates A ja B;

2) monograafia, mille välja andnud kirjastus on nimetatud Haridus- ja Teadusministeeriumi koduleheküljel avalikustatud rahvusvaheliste teaduskirjastuste loendis ning mis on täielikult valminud andmete esitaja osalusel;

3) monograafia, mille välja andnud kirjastus on nimetatud Haridus- ja Teadusministeeriumi koduleheküljel avalikustatud rahvusvaheliste teaduskirjastuste loendis ning millest andmete esitaja osalusel on valminud üks peatükk;

4) monograafia, mille välja andnud kirjastus on nimetatud Haridus- ja Teadusministeeriumi koduleheküljel avalikustatud rahvusvaheliste teaduskirjastuste loendis ning millest andmete esitaja osalusel on monograafia valminud kaks või enam peatükki, kuid mitte terve;

(Haridus- ja teadusministri määrus nr 11 21. märtsi 2005.a Teadus- ja arendusasutuste baasfinantseerimise määramise tingimused ja kord https://www.riigiteataja.ee/akt/13052729 RTL 2005, 34, 483, mis on jõustunud 27.03.2005. Muudatusi tehti määrusesse 2008.a)

Eelnev on kindlasti üks võimalus hinnata informatsiooni kvaliteeti, kui eks see ole üsna kitsas vaade. Olulist ja väärtuslikku ilmub ka muudes väljaannetes ning nendelt kirjastustelt, kes loendisse ei kuulu.

Tekstid ja kogud - (teaduslik) uurimisaines

 

Humanitaarsete kogude digiteerimisega seotud probleemidest oli juttu esimese teema õppematerjali Humanitaariast 5.peatükis. Soovitaks lugeda veel mõne aasta vanust artiklit, kus probleemid on välja toodud päris jõulises sõnastuses: Sirje Kiin Kas tõesti papist tiiger? Eesti Päevaleht 27. märts 2007 (http://www.epl.ee/artikkel/379733). Sirje Kiin on võtnud sõna ka digiraamatu toetuseks, loe täpsemalt: Sirje Kiin: digiraamatu poolt, Postimees 05.03.2009.

Kultuuripärandi digiteerimise üldinfo on leitav Kultuuriministeeriumi veebist: Eesti kultuuripärandi digitaalse säilitamise kohta leiab arengukavad, erinevad juhendid, toimunud konverentside info jm. Viidatakse ka rahvusvahelisele digiteerimisalasele koostöövõrgustikule MINERVA. http://www.kul.ee/index.php?path=0x877

Eesti teaduskogusid ja nendega seotud arenguid ning probleeme kajastab Eesti Teaduskogude Portaal. http://www.teaduskogud.org/index.php Teaduskogude kohta võib lugeda, et: "Eesti ülikoolides, uurimisasutustes ja muuseumides säilitatakse rikkalikke ja väga kõrge teadusliku ning kultuuriväärtusega humanitaar- ja loodusteaduslikke kollektsioone, mis oma valdavas osas on unikaalsed. Esimesed dokumenteerivad Eesti kultuuripärandit vastavate allikmaterjalide kaudu ning teised erilaadsete säilikutena Eesti ja muude alade looduse mitmekesisust ja arengut. Mõlemad on nii tõendmaterjalideks kui aluseks kogutu edasisel uurimisel uusimate meetoditega." Tõdetakse, et "vajalikud on täiendavad meetmed tagamaks väärtuslike kogude säilimine, kasutamine teadusuuringuis ja areng. Äärmiselt terav on mahajäämus kogudel tuginevate või neid sisuliselt inventariseerivate elektroonsete andmebaaside koostamisel, mis võimaldaks nende efektiivset kasutamist teadustöös ja seostamist rahvusvahelisse uuringute süsteemi."

Portaalist leiab informatsiooni nii humanitaarsete kui loodusteaduslike kogude kohta. Humanitaarteaduslikud kollektsioonid http://www.teaduskogud.org/index.php?page=9 jagunevad kuueks suuremaks erialaseks rahvuskollektsiooniks - arheoloogia, lingvistika, kultuurilugu, rahvaluule ja etnoloogia, rahvusteavik ja sotsiaalteadus -, kus omakorda võivad olla allkollektsioonid. Kahjuks võib näha, et linkide uuendamisega portaalis aktiivselt ei tegeleta - st nii mitmedki lingid ei vii sinna, kuhu lubavad

Portaalis saab tutvuda 2008.aasta sügisel toimunud konverentsi "Teaduskollektsioonid – minevik tuleviku teenistuses" http://www.teaduskogud.org/index.php?page=32 ettekannetega.

Veebilehe andmebaaside rubriigis http://www.teaduskogud.org/index.php?page=21 on humanitaaria valdkonnast viidatud Eesti Rahvaluule Arhiivi digiteeritud käsikirjade kogule ja Eesti murrete, lähisugukeelte ja välis-eesti keele salvestiste kogule.

Järgnevalt veel digikogusid Eestis nii institutsioonide (mäluastuste) kui valdkondade alusel.

 

Rahvusarhiiv

Rahvusarhiiv on valitsusasutus Riigikantselei haldusalas, riigi arhiivide süsteem, kuhu kuuluvad Ajalooarhiiv, Riigiarhiiv, Filmiarhiiv ja maa-arhiivid. Rahvusarhiiv kogub ja säilitab Eesti ajalugu, kultuuri, riiklust ja ühiskondlikke olusid dokumenteerivaid arhivaale sõltumata nende loomise ajast, kohast või teabekandja iseloomust. Rahvusarhiivi visiooniks on Eesti ühiskonda peegeldava teabe kestmise ja kasutamise tagamine olevikus ja tulevikus.

Avatud on Virtuaalne uurimissaal - VAU, mis ühendab Rahvusarhiivi koosseisu kuuluvate arhiivide ning osaliselt Tallinna Linnaarhiivi kogusid ja teenuseid puudutava info. Selle värava kaudu pääseb igaüks teda huvitava arhiiviteabeni, järjest enamatel juhutudel arhiiviallikani välja.

Ajalooarhiivi on koondatud endisaegsete Eesti alal tegutsenud riiklike administratiivasutuste, kohtu- ja politseiorganite, rüütelkondade, linnade ja talupoegade omavalitsuste materjalid. ... Ajalooarhiivi põhiülesandeks on tagada üleriigiliselt kogumise ja arhiivijärelevalvega tegeledes Rahvusarhiivile pandud avaliku arhiivi ülesannete täitmine.

Ajalooarhiivi algatusel kunagi loodud andmebaasid, jm informatsioon on kättesaadav rahvusarhiivi kodulehe ning virtuaalse uurimissaali VAU vahendusel.

Ajalooarhiiv annab välja ka allikapublikatsioone sarjas EX FONTIBUS ARCHIVI HISTORICI ESTONIAE, näiteks on ilmunud Pärnu linnatolliraamatud Ajalooarhiivis (1764–1782).

Eesti Filmiarhiiv kogub arhiiviväärtusega filmi-, foto-, ja helidokumente, säilitab ja tagab juurdepääsu arhivaalidele. Veebilehel saab tutvuda näidetega heli-, filmi- jafotokogust.

Rahvusarhiivi digiteeritud allikate kogude hulka kuuluvad näiteks:

Saaga

 

Saaga on Rahvusarhiivi digiteeritud allikaid sisaldav veebikeskkond, mis võimaldab kõigil huvilistel tutvuda enimkasutatavate ja huvipakkuvamate Rahvusarhiivi üksustes säilitatavate arhivaalide digitaalsete koopiatega. Kui Saaga esialgne eesmärk oli endasse koondada kõikide genealoogilise uurimistöö jaoks olulisemate allikate kasutuskoopiaid, siis alates 2008. aastast hõlmab Saaga kõiki Rahvusarhiivi poolt digiteeritud arhivaale, sõltumata temaatikast.

 

Kupits

Ajaloolise haldusjaotuse geoinfosüsteem "KUPITS" kujutab endast töövahendit Eesti alal 20. sajandi jooksul toimunud haldusjaotuse muutustes orienteerumiseks, vastavate päringute tegemiseks ja nende visualiseerimiseks.

 

17.sajandi trükised Ajalooarhiivi fondides

Andmebaas "17. sajandi (kuni 1710) trükised Ajalooarhiivi fondides" hõlmab valdavat osa Ajalooarhiivi paljudes erinevates fondides säilitatavaist trükistest nimetatud ajaperioodist ... Andmebaas on valminud Ajalooarhiivi publitseerimisosakonnas Rahvusarhiivi teadusnõukogus heakskiidetud teadusprojekti "17. sajandi (kuni 1710) trükised Ajalooarhiivi fondides" raames. Trükised mikrofilmiti Ajalooarhiivi tagatisfonditalituses, digitaalne kujutis loeti filmilt arvutisse Riigiarhiivi konserveerimistalituses. Andmebaasi ettevalmistamisel digitaalseks publikatsiooniks osales ja digitaalse publikatsiooni tehnilist teostust juhtis Ajalooarhiivi infotehnoloogia osakond.

Eesti Rahvusraamatukogu

Eesti Rahvusraamatukogu kogub, säilitab ja teeb kättesaadavaks Eestis ilmunud või Eestit puudutavad teavikud sõltumata nende ilmumiskohast, peab Eesti rahvusbibliograafia ja Eesti trükitoodangu statistika andmebaasi ning on rahvusvaheliste standardinumbrite ISBN, ISSN ja ISMN Eesti keskus.

Eesti Rahvusraamatukogu digiteeritud kogudega saab tutvuda kodulehe rubriigisdigitaalkollektsioonid.

Tuntuimad digikogud on vast DEA - digiteeritud Eesti ajakirjandus 1800-1944 ja Eesti trükise punane raamat, aga muidu huvitavat ja uurijale kasulikku leiab teistestki.

DEA - digiteeritud Eesti ajakirjandus 1800-1944

"Digiteeritud eesti ajalehed" (DEA) võimaldab digitaalselt lugeda RR kogudes olevaid vanemaid ajakirjandusväljaandeid. 2006. aasta aprilli seisuga on lugejatele arvuti kaudu kättesaadavad 360 000 lehekülge ajalehti.

Eesti trükise Punane Raamat

"Eesti trükise Punane Raamat I" käsitleb rahvustrükist selle algusaegadest kuni aastani 1850, moodustades esimese etapi eesti kultuurimälu jaoks oluliste rahvustrükiste täielikust loetelust.

Eesti Rahvusringhääling

Eesti Rahvusringhäälingu arhiivid on oluline osa eesti rahva ajaloolisest mälust ja kultuuriidentiteedist. Heli-, video-, filmi-, foto- jt arhiivides talletatakse sadu tuhandeid säilikuid, mida saab kasutada uute saadete loomisel ja programmide mitmekesistamisel. ... ERR arhiivides on erinevatel kandjatel 22 000 tundi filmi- ja videomaterjali, 45 000 tundi helidokumente, 800 000 analoogfotot, 70 000 digifotot, 48 000 slaidi, 53 000 negatiivi, 15 000 tekstidokumenti. Elektrooniliselt on säilitamisel 13 000 helidokumenti ja 14 000 fotot.

Eesti Rahvusringhäälingu arhiivide struktuuriüksusse kuuluvad filmi- ja videoarhiiv, heliarhiiv, fotoarhiiv ja dokumendiarhiiv.

Eesti Rahvusringhäälingu kodulehe arhiivide osas on rubriik Elav ajalugu, kus on võimalik kuulata helilõikude valikut O.Lutsust T.H.Ilveseni. Viidatakse ka kõikide ERR raadiojaamade ning ETV saadete arhiividele.

 

Eesti Rahvusringhääling toetab muusikaportaali muusika24 initsiatiivi muusikasalvestiste legaalseks levitamiseks internetikeskkonnas. 2008. aastast on võimalik kasutada digitaalset fotopanka.

 

Eesti Rahva Muuseum

1909. aastal Tartus asutatud muuseum pühendati meie suurima vanavarakoguja Jakob Hurda mälestusele, et säilitada tema pärand. Nimeks pandi Eesti Rahva Muuseum, mis tänapäeval kõlaks eesti rahvusmuuseum. Tegevuskava nägid asutajad nii kõikehõlmavana, et uut asutust võinuks kutsuda ka Eesti Muuseumiks (vrd. näiteks Briti Muuseum, Vene Muuseum).

 

Ülevaate ERM kogudest saab veebilehe rubriigis "Kogud". Vaadata saab näiteid, kuid suuremahulisi digiteeritud kogusid pole veebilehele lisatud.

 

ERMi arengukavast võib lugeda, et peetakse oluliseks kultuuriväärtuste digitaalse kättesaadavuse parandamist. ... Aastatel 2008–2009 töötatakse välja digitaalse arhiveerimise strateegia, mis rakendub 2010–2011. Tõhustatakse museaalide digiteerimist, eesmärgiga muuta kogud avatumaks ja külastajatele kättesaadavamaks.

Näiteks on kättesaadav Eesti Rahva Muuseumi vaibakogu - Eesti Rahva Muuseumi vaibakogu andmebaasis on 3000 objekti: saja aasta jooksul muuseumi kogutud eesti, soomeugri ja teiste rahvaste vaipa, tekki, õlakatet ja üks vaipseelik. Iga objekti kohta on esitatud detailseks suurendatav foto koos olemasolevate andmete ja legendiga.Või siis Eesti olustikku vaatlev foto- ja tekstikataloog Eesti Hetked.

 

Võib väita, et erinevalt teistest mäluasutustest on ERM pööranud tähelepanu lastele suunatud veebipõhistele (õppe)materjalidele - vt Mängud.

Eesti Kirjandusmuuseum

Põhikirja järgi on Eesti Kirjandusmuuseum Haridus- ja Teadusministeeriumi hallatav riigi teadus- ja arendusasutus, mis täidab ka rahvuslike humanitaarteaduste keskarhiivi ning arhiivraamatukogu ülesandeid. ... Muuseumi tegevuse põhieesmärk on tagada rahvusliku identiteedi olemasoluks ja ühiskondliku mälu püsimiseks, intellektuaalseks vabaduseks ja kultuuri täisväärtuslikuks arenguks oluliste kultuurilooliste allikmaterjalide säilitamine, teaduslik uurimine ja transmissioon lähtuvalt teaduse ja ühiskonna vajadustest ning huvidest.

Kirjandusmuuseumi fondidel põhinevaid (digi)kogusid:

Grafo abil on võimalik lehitseda vanemaid eestikeelseid raamatuid ja haruldasi kalendreid, mis on säilinud ainult Kirjandusmuuseumi Arhiivraamatukogus. Lisaks on siin kättesaadavad ka mõned 30-ndate aastate teatmeteosed, lasteraamatud ja väliseesti trükised.

NOOR-EESTI 100 tähistab 100. aasta möödumist Noor-Eesti rühmituse sünnist ja XX sajandi eesti kultuuri arengut suunanud Noor-Eesti liikumise algusest. Leheküljel saab lehitseda ja lugeda rariteetseid olulisemaid Noor-Eesti väljaandeid. Need on esitatud interaktiivselt, sisukordade alusel.

Veebilehe Kreutzwaldi sajand idee sai alguse F.R.Kreutzwaldi 200. sünniaastapäevale pühendatud Eesti Kirjandusmuuseumi stendinäitusest KREUTZWALDI SAJAND. KALEVIPOEG (kujundaja Peeter Laurits). Juubeliaastal 2003 oli see rännanud paljudes Eestimaa suuremates ja väiksemates raamatukogudes, kuid hoolimata headest näitusetingimustest jäi külastajatel ikkagi aega napiks, et kogu stendidel pakutuga tutvuda. Nii suusõnalised kui ka rändnäituse külalisteraamatusse jäetud teated vihjasid vajadusele esitada näitus ka Internetis, kus seda saaks rahulikult uurida.

ERNI raamatukokku on võetud need ilukirjandustekstid, mis olid aastatel 1924 ja 1925 kõige enam tähelepanu äratavateks ja mille üle kõige rohkem vaieldi. Kirjandusajaloo seisukohalt pole oluline, kas selle põhjuseks oli tekst ise või hoopis autori isik, nagu juhtus poeet Vilmar Adamsiga. Tähtis on see, et tulemuseks oli palju uusi kriitilisi tekste, mis avavad hilisemale lugejale tolle ajastu mõtteviisi ja kirjanduslikud arusaamad. Teiseks on ERNI raamatukogus kõik need ilukirjandustekstid, mida on nimetatud selle perioodi peatekstideks valitud arvustustes. Miks tekkisid just sellised kõrvutused, selle üle on võimalik kasutajal juba iseseisvalt otsustada ja arutleda. Seega on ERNI raamatukogus esindatud ka näiteks sellised autorid nagu Juhan Liiv, Jakob Liiv ja Eduard Vilde.

Eesti Kunstimuuseum

Eesti Kunstimuuseum (EKM) asutati 17. novembril 1919, 1921. aastal sai ta oma esimese alalise hoone – 18. sajandil ehitatud Kadrioru lossi. ... 1970. aastate lõpus ja 1980. aastatel alustasid tööd esimesed Eesti Kunstimuuseumi filiaalid. ... Nüüdseks on Eesti Kunstimuuseum kasvanud mitmete erinevate muuseumidega institutsiooniks: Kadrioru kunstimuuseum (Kadrioru loss ja Mikkeli muuseum), Niguliste muuseum, Adamson-Ericu muuseum. Alates 2006. aasta veebruarist on Kadriorus külastajatele avatud Kumu kunstimuuseum – Eesti Kunstimuuseumi uus peahoone.

 

EKM Digitaalarhiiv ehk E-Kunstimuuseum on digitaalne pildipank, kust on võimalik näha, otsida ja tellida Eesti Kunstimuuseumi kogudesse kuuluvaid kunstiteoseid. Digitaalse Kunstimuuseumi eesmärgiks on tutvustada Eesti Kunstimuuseumi kogusid Eestis ja välismaal. See on mõeldud kõigile huvilistele - muuseumipublikule, eriala spetsialistidele ja uurijatele.

 

Virtuaalne näituste süsteem (VNS) on EV Kultuurimisteeriumi, MindBridge OÜ ja Ennistuskoda KANUTi koostöös valminud lahendus muuseumitele. VNS pakub muuseumitele turvalist ja lihtsasti hallatavat keskkonda, kus on võimalus piiramatult esitada nii muuseumi kogusid, kollektsioone kui loomulikult ka näituseid, andes samas muuseumikülastajale uue juurdepääsuvõimaluse muuseumite pildi- ja helimaterjalile.

Esimene VNS keskkonnas loodud näitus valmis 2006. aastal - Tartu Kunstimuuseumi "Eesti modernism 1900-1930".

Tartu Ülikooli Raamatukogu

TÜ raamatukogu digitaalkogu on avalikkusele online kättesaadavate elektrooniliste teavikute kogu, mis asub TÜ raamatukogu serveris või teistes Tartu Ülikooli serverites ning mille säilimise, kirjeldamise, kättesaadavuse ja seaduspärase käitlemise eest vastutab TÜ raamatukogu.

Digikogus on foto-, graafika- ja maalikogud, käsikirjad, raamatud, teaduskondade jm struktuuriüksuste materjalid. Viidatakse Eesti vanema kirjanduse digitaalsele tekstikogule EEVA

Eri valdkondade e-kogud

 

Eesti folkloristide server Haldjas pakub mitmekülgset informatsiooni suulise pärimuse, folkloori ja rahvausundi, Eesti folkloristikaga tegelevate institutsioonide, folkloristide ja nende uurimisprojektide kohta. E-raamatute nimestiku leiab E-väljaannete lehelt.

Kirjanike Kodu

Kirjaniku kodu on tema tekstid, mis saavad virtuaalkeskkonnas lugejale avalikuks.

2009.aasta lõpul oli meedias mitmel korral juttu eraalgatuslikust e-raamatukogust, kus peale kasutajaks registreerumist on võimalik lugeda digiteeritud eesti kirjandust. Loe nt artiklit Postimehest (11.12.2009) "Noorte vabatahtlike e-raamatukogust saab tasuta lugemist".

E-kogusid maailmast

Järgnev on muidugi väike-väike-väike osakene kõigest, mis üldse olemas ...

Alustada tuleks algusest ehk siis projektist Gutenberg, mis on esimene tasuta e-raamatute vahendamise algatus ja kindlasti esimene sarnane ülemaailmne kirjandusprojekt. Project Gutenbergi idee autor on Michael Hart, kes 1971. aastal otsustas, et oleks suurepärane, kui suur osa kuulsaid ja tähtsaid tekste oleks kõigile kogu maailmas tasuta kättesaadavad. Tõeline informatsiooni üldkättesaadavus selle parimal kujul! M.Hart on sellest ajast alates kaasanud tuhandeid vabatahtlikke, et oma visooni ellu viia. Projekti kohta saab täpsemalt saab lugeda rubriigist About us.

Kasutaja saab lugeda ja veebist alla laadida tuhandeid kirjandus- ja muidki teoseid, mille suhtes autoriõigused harilikult enam ei kehti (enamasti enne 1923. aastat ilmunud teosed). Kodulehe andmetel on hetkel kataloogis 40 000 tasuta e-raamatut. Raamatuid saab otsida, sirvida keelte alusel, autorite ja pealkirjade järgi tähestikuliselt või siis kasutada 7 temaatilist raamaturiiulit. Uurida saab edetabelittop 100 - ehk siis enim allalaaditud raamatud. Näiteks 10.veebruaril 2009 leidis õnneliku omaniku 101370 e-raamatut.

Veel üks maailmas tuntud e-raamatukogu on Bartleby.com

MICHAEL : Euroopa digitaalne kultuuripärand

MICHEAL infoportaali teenuse eesmärgiks on pakkuda otsest ligipääsu Euroopa digitaalsetele kogudele. MICHAEL võimaldab leida ning tutvuda Euroopas asuvate muuseumite, arhiivide, raamatukogude ja teiste kultuuriasutuste digikogudega. Olles huvitatud kunstist või arheoloogiast, Rooma - või kaasajast võimaldab MICHAEL ligipääsu olemasolevatele kogudele.

Veebilehelt leiab:

1. andmebaasi Euroopa muuseumite, raamatukogude ja arhiivide digitaalsetest kollektsioonidest

2. artikleid ja kasutajalugusid, mis tutvustavad Euroopa kultuuripärandi ja MICHAEL portaali sisu erinevaid aspekte.

3. infot MICHAEL projekti kohta, kasutatavat tehnoloogiat ja linke kasulikele materjalidele.

Europeana: tunne kultuuri

Europeana idee sündis 28. aprillil 2005. Europeana vahendab miljoneid digitaalseid objekte Euroopa muuseumidest ja galeriidest, arhiividest, raamatukogudest ja audiovisuaalsetest kogudest:

• Pildid – maalid, joonistused, kaardid, fotod ja pildid museaalidest
•  Tekstid – raamatud, ajalehed, kirjad, päevikud ja arhivaalid
• Helindid – muusika ja sõnad fonograafi silindritelt, magnetlintidelt, heliplaatidelt ja raadiosaadetest
• Videod – filmid, ringvaated ja telesaated

Näiteks otsing "Mozart" annab tulemuseks 709 teksti, 3137 pilti, 451 videot ja 4863 helifaili (seisuga 28.09.2012). Kuna tegemist on üleeuroopalise projektiga, siis tuleb arvestada sellega, et ühel hetkel muutuvad materjale vahendavad veebilehed rahvuskeelseteks.

The European Library

Euroopa Raamatukogu on mittetulunduslik teenus, mis vahendab tasuta Euroopa 48 rahvusraamatukogu ressursse 35. Vahendatakse nii digitaalseid objekte (raamatud, plakatid, kaardid, helisalvestised, videod, jmt) kui bibliograafilist informatsiooni. Vahendatavate digikogude hulk kasvab pidevalt. Kvaliteedi ja usaldusväärsuse tagavad projektis osalevad 48 rahvusraamatukogu Euroopast.

Kasutada saab nii otsingut kui sirvimist kogude, keele, teemade, jm alusel.

World Digital Library

The World Digital Library - WDL - eesmärk on koondada ajaloo- ja kultuuriaardeid üle maailma ning pakkuda neile üldine, tasuta ja mitmekeelne juurdepääs. Portaal on loodud ja täieneb arvukate institutsioonide koostöös, mille hulka kuuluvad USA Kongressi raamatukogu, UNESCO ning paljud raamatukogud, arhiivid, muuseumid ja haridusasutused kogu maailmast. Portaali veebisait avati 2009.aasta aprillis.

Vaata nii WDL kui Europeana tutvustusi 2010.aasta Infopoliitika foorumilt:

Dr. John Van Oudenaren, The World Digital Library direktor, Ameerika Kongressi Raamatukogu

Harry Verwayen, Europeana äriarendusdirektor

Memory of the World

UNESCO programmi eesmärk on väärtuslike arhiivi ja raamatkogu kogude säilitamine ja nende kohta informatsiooni levitamine kogu maailmas.

Memory of the World programmi visioon on, et maailma dokumentaalne pärand kuulub meile kõigile, peab olema täies mahus säilitatud ja kaitstud ja juurdepääsetav.

Programmi raames on loodud rahvusvaheline register - Memory of the World Register -, kus registreeritud kogusid saab uurida regioonide, maade ja aastaarvu alusel.

Venekeelsed e-raamatud

Lib-Ru

Venemaa kirjanduskaart Humanitaarraamatukogu Loe lisaks: Venemaa – e-kirjanduse esirindlane

Ajakirjad

Humanitaar- ja sotsiaalteadustes on oluline roll monograafiatel, aga loomulikult on olemas pika ajalooga traditsioonilised ajakirjad. Traditsioonilistele ajakirjadele lisaks on kaasajal üha levinumad e-ajakirjad. Mare Kõiva kirjutab:

Folkloristikas on teadusajakirju avaldatud üle saja aasta, elektrooniline kirjastamine algas 1990. aastate keskel (esimeste seas soomlaste Elore 1995, eestlaste Folklore. ElectronicJournal of Folklore ja Mäetagused 1996, USAs tekkis esimene vastavat temaatikat hõlmav e-ajakiri aastal 2001). Seega olid Eesti folkloristide 1996. aasta suvest ilmuvad ajakirjad esimeste humanitaarteaduslike tasuta täistekstilisi teadusartikleid avaldavate publikatsioonide seas. ... E-ajakirjad erinevad trükiversioonidest meediumi võimaluste poolest: neil on suur geograafiline levikuala, artiklid toovad tagasisidet, autorkond ja kolleegium on rahvusvahelised, ettevalmistustööd veebi vahendusel on ökonoomsed. ... Trükiajakirjad välistavad unikaalsete filmi-, foto- ja helinäidete kasutamise, mida aga e-ajakirjad võimaldavad.

Palju poleemikat ja erinevaid arvamusi tekitav teema on humanitaaria (ja ka muude) (teadus)ajakirjade hindamine.

Suuremahuline üle-euroopaline humanitaaria uurimistöö ja eelkõige ajakirjade hindamine ja kategooriatesse jagamine toimub Euroopa Teadusfondi poolt algatatuna.Juunis 2001.a otsustati, et ISI AHCI (Arts and Humanities Citation Index) ei sobi Euroopa humanitaarteaduste jaoks ja et ESF SCH (Standing Committee for the Humanities) peaks looma oma andmebaasi humanitaarteaduse valdkonna iga eriala teadusajakirjadest ehk siis koostama teadusajakirjade nimekirjad.

Projekt on tuntud nime all European Reference Index for the Humanities - ERIH. See algatati, kuna tekkis vajadus koondada informatsioon kõrgetasemelise humanitaaria alase uurimistöö kohta Euroopas. 4-6 liikmelised teadlaste grupid koostasid 15-e valdkonna ajakirjade loendid: antropoloogia, arheoloogia, kunst ja kunstiajalugu, ajalugu, classical studies, soo-uuringud, teaduse ajalugu ja -filosoofia, lingvistika, kirjandus, muusika ja musikoloogia, Ida- ja Aafrika uuringud, pedagoogika ja haridusteadus, filosoofia, psühholoogia, religiooniuuringud ja teoloogia. Kõik loetellu lisatud ajakirjad on head teadusajakirjad (good scientific journals), mis tähendab, et nad valivad artikleid (an objective review process) ja täidavad põhilisi publitseerimise nõudeid nagu korrektsete viidete nõue artiklites ja bibliograafilise info pakkumine kasutatud allikate kohta.

Ajakirjad jaotati 3 kategooriasse - A, B ja C - sõltuvalt nende mainest ja rahvusvahelisest kaalukusest.

A kategooria (10%-25% ajakirjadest): rahvusvahelisel tasemel ajakirjad väga hea mainega sama ala teadlaste hulgas ja ülemaailmselt regulaarselt tsiteeritud. Näiteks: The American Historical Review, Arthuriana, British Journal for the History of Science.

B kategooria: rahvusvahelisel tasemel ajakirjad, hea mainega sama ala teadlaste hulgas erinevates riikides. Näiteks: Journal of American History, Journal of Narrative Theory, Journal of the History of Philosophy. Eesti ajakirjadest kuulub sellesse kategooriasse Eesti Arheoloogia Ajakiri, Linguistica Uralica ja Interlitteraria.

C kategooria: tähtsad kohalikul/regionaalsel tasemel, enamasti kohalik/regionaalne lugejaskond, kuid aeg-ajalt tsiteeritud teiste riikide väljaannetes. Näiteks: Food and Foodways, Slovak Review, Communication and Cognition-Artificial Intelligence. Eestist kuulub sellesse kategooriasse Ariadne Lõng, Acta Historica Tallinnensia, Ajalooline ajakiri, Keel ja kirjandus, Emakeele seltsi aastaraamat, Usuteaduslik ajakiri ja Muinasaja teadus.

2007.a valmis esimene versioon ajakirjade nimekirjast.

Kogu ürituse põhjuseks võib pidada teaduse hindamisel ja rahastamisel kasutatavate mõõdikute väljatöötamise vajadust, ehkki ajakirjade loendi koostajad ise on rõhutanud, et tegemist ei ole mitte hindamise vaid liigitamise vahendiga. Näiteks on üks nimekirjade koostajatest toonud välja, et "C kategooria ajakirjad on kõige huvitavamad just seetõttu, et nad on regionaalsed ja väga häid kohaliku tähtsusega publikatsioone avaldavad". Tegelikkuses, näiteks meil Eestis, on sellest nimekirjast saanud (küll õnneks üks) teadustöö hindamise vahend. A, B ja C kategooria ei ole kindlasti võrdsed ning rahastamise jätkumise kindlustamiseks peaks teadlane oma töid avaldama eelkõige A kategooria väljaannetes. Ehkki ERIHi veebilehel on rasvases kirjas välja toodud, et "The ERIH Steering Committee and the Expert Panels advise against using the lists as a basis for assessments of individual candidates, be it for positions, promotions, research grant awards etc.", siis nagu Eestigi puhul näha on, pole sellest just palju kasu.

Ajakirjade kategoriseerimine tekitas protestikirju, mõned ajakirjade toimetajad on seda nimetanud ohtlikuks ja ekslikuks. 60 teaduse ajaloo valdkonna ajakirja (mhCentaurus, Perspectives on Science, Isis, Annals of Science, British Journal for the History of Science) toimetajat on kirjutanud avaliku kirja ja palunud oma väljaannete eemaldamist loetelust. Nad nimetavad projekti "entirely defective in conception and execution". ERIHi taolised projektid loovad ebavajalikke hierarhiaid. Simon Schaffer,British Journal for the History of Science toimetaja on öelnud, et ajakirjade järjestamine on selline tegevus, mis ei arvesta humanitaaria kui valdkonna eripära (Ranking journals is an activity that fundamentally misunderstands how our field works). S.Schafferi enda väljaanne sai küll A kategooria, kui ometi leiab ta, et projekt on täiesti ebaõnnestunud: "This is not a project that can be fixed, this is a project that should be stopped." Schaffer toob välja ohu, et edaspidine lähenemine hakkab olema selline, et kui töö ilmub A kategooria ajakirjas, siis on see automaatselt nn A taseme töö. Tegelikult võib epohhiloov uurimus ilmuda marginaalses või väikese levikuga ajakirjas - see on teaduse ajaloo uurijatele tuttav nähtus. Tavaliselt tuuakse siin näiteks geneetika isa Gregor Mendel, kelle olulised tööd jäid ilmumise järel (19.sajandi II poolel, 20.sajandi algul) teaduskommunikatsiooni süsteemis tähelepanuta - st neid lihtsalt ei märgatud, ei loetud, kuna tööd ei ilmunud nö tuntud ajakirjades. Schaffer ütleb, et G.Mendel avaldas kõik oma tööd C kategooria ajakirjades ja seega ei oleks ta ka kaasajal formaalselt edukas.

ERIH oli algusest peale plaanitud dünaamilise protsessina, st teises etapis oli plaanis, et uued eksperdid vaatavad nimekirjad üle. Tagasisidet küsiti ka ajakirjade toimetajatelt. Ja nagu ütleb üks projektiga seotud isik, Mr. Worton "People may not like the results, they may not like the process. But the process is going to go ahead, because there is so much commitment in Europe to its going ahead." Eestis öeldaks selle kohta lause, kus tegelasteks haukuvad koerad ja karavan Tänaseks on ka teine etapp läbitud ning ajakirjade rühmitamisel on jõutud neljase jaotuseni (NAT, INT1, INT2, W). Täpsemalt saab lugeda ERIHi kodulehelt. Ajakirjade loendiga saab tutvuda kas otsingut või valdkondade põhist sirvimist kasutades. Ajakirjade puhul on näha nende paiknemine nii 2007 kui 2011.aastal.

Analoogne ajakirjade hindamise projekt on ka Austraalias - Excellence in Research for Australia - ERA. Kasutuses on 4 kategooriat: A*, A, B ja C.

USAsse ei ole need arengud veel jõudnud, aga ajakirjade toimetajad jälgivad tähelepanelikult, et mis toimub Euroopas ja Austraalias. Loomulikult on paljud USA teadlased seotud ka Euroopa ja Austraalia ajakirjadega ning nende suhtumist väljendab lause: "The rankings systems in these various countries never asked us whether we wanted to be ranked or not".

(Eelneva teksti probleeme käsitlev osa on refereeritud Jennifer Howardi artiklist "New Ratings of Humanities Journals Do More Than Rank — They Rankle" 10.oktoober 2008 väljaandest The Chronicle of Higher Education, Volume 55, Issue 7)

 

Ajakirjad Eestis

Virve Sarapik kirjutab Eesti humanitaar- ja teadusperioodika seisust üldisemalt:

On tõesti hea, et mõningaid rahvuskultuuri sambaid (Looming, Keel ja Kirjandus, Vikerkaar, Teater. Muusika. Kino) toestab riiklik rahastus. Pangem aga tähele, need kõik on uue iseseisvuse eelse traditsiooniga ajakirjad. Teadusajakirjadest ilmuvad riigi toel teaduste akadeemia kirjastuse väljaanded (humanitaarias Trames, Linguistica Uralica, Acta Historica Tallinensia, Eesti Arheoloogiaajakiri), kuid vist ebamäärasema rahastusega. Kunstiteaduslikke Uurimusi on seni ilmunud esmajoones kultuurkapitali tänuväärsel toel. Ometi on viimase 15 aasta jooksul lisandunud või perioodiliseks muutunud rida teisi, mida rahastatakse üsna juhuslikult ja tehakse sageli puhtast toimetajate entusiasmist (InterLitteraria, Sign System Studies, Ariadne Lõng, Folklore ja Mäetagused, kui nimetada esimesena pähetulevaid)

 

(Virve Sarapik Milleks meile ikkagi teadusajakirjad? Sirp 02.03.2007http://www.sirp.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=1451:milleks-meile-ikkagi-teadusajakirjad&catid=6:kunst&Itemid=10&issue=3149)

Linguistica Uralica

Linguistica Uralica avaldab eel-retsenseeritud artikleid uurimistööde tulemuste kohta inglise, saksa, vene ja prantsuse keeles. Ajakirja artiklite temaatika on uurali (soome-ugri ja samojeedi) keeleteaduse mistahes aspektid. Ajakirja annab välja Eesti Teaduste Akadeemia.

Ajakiri on ERIH loendi B/INT2 kategooria ajakiri ja kuulub CEEOL andmebaasi. Artiklite täistekstid on kättesaadavad online'is järgmistelt veebilehekülgedelt:

• http://www.kirj.ee/
• http://www.ceeol.com/

Eesti Arheoloogia Ajakiri: Estonian Journal of Archaeology

Eesti Arheoloogia ajakiri (The Estonian Journal of Archaeology) on rahvusvaheline ajakiri, mida annab välja Eesti Teaduste Akadeemia koostöös Tallinna Ülikooli Ajaloo instituudiga ja Tartu Ülikooliga.

Ajakiri avaldab arheoloogia alaseid uurimuslikke materjale ja ülevaatlikke kirjutisi inglise, eesti ja saksa keeles. Kõik artiklid on eel-retsenseeritud.

Ajakiri on ERIH loendi B kategooria ajakiri (2011.aasta loendi arheoloogia valdkonna andmed ei ole avaldatud) ja kuulub CEEOL andmebaasi. Artiklite täistekstid on kättesaadavad online'is järgmistelt veebilehekülgedelt:

o http://www.kirj.ee/

o http://www.ceeol.com/

Keel ja kirjandus

Keel ja Kirjandus, Eesti Teaduste Akadeemia ja Eesti Kirjanike Liidu ajakiri, on asutatud 1958. Alates 2006. aasta 1. septembrist on ajakirja peatoimetaja Joel Sang. Keel ja Kirjandus ilmub kord kuus Eesti riigi ja Eesti Kultuurkapitali toetusel. Kirjastaja on SA Kultuurileht.

"Keele ja Kirjanduse" aastakäiku mahub umbes 900 lehekülge keeleteaduse, kirjandusteaduse, rahvaluuleteaduse, aja- ja kultuuriloo alaseid kirjutisi. Eesti filoloogia mis tahes eriala õppijale või filoloogias juba tegutsejale on "Keel ja Kirjandus" esmase informatsiooni allikaks.

Ajakiri "Keel ja Kirjandus" kuulub MLA (Modern Language Association of America) andmebaasi, Alalise Rahvusvahelise Lingvistide Komitee valikbibliograafiasse "Linguistic Bibliography", Kesk-ja Ida-Euroopa teadusajakirjade andmebaasi Central and Eastern European Online Library (CEEOL) ning LLBA (Linguistics & Language Behavior Abstracts. Sociological Abstracts, USA) andmebaasi. Alates 2001. aastast kuulub "Keel ja Kirjandus" Eesti eelretsenseeritavate teadusajakirjade nimekirja. Enne avaldamist retsenseeritakse kõiki põhiartiklile pretendeerivaid kaastöid. Ajakiri on ERIH loendi C/NAT kategooria ajakiri.

2008.aastal sai ajakiri Keel ja Kirjandus poolesaja aasta vanuseks ning aasta esimene topeltnumber 1-2 oli juubelihõnguline, aga käsitleti ka probleeme, nt Marju Lauristini ja Peeter Vihalemma artikkel Kultuuriajakirjad sotsioloogi pilguga või peatoimetaja Joel Sanga artikkel Keel ja Kirjandus teie teenistuses.

Ajalooline ajakiri

Alates 1998. aastast hakkas Eestis ilmuma Ajaloolise Ajakirja nime kandevajalooteemaline teadusajakiri. Kaane pealt võis lugeda numbrit 1 (100). Tegemist oli nii seni Kleio nime alla tuntud väljaande kui eelkõige ka kahe maailmasõja vahelisel perioodil samanimelise maineka ajalooajakirja mantlipärijaga. Ajakirja toimetus võtab vastu varem avaldamata teaduslikke töid kõikide ajalooperioodide kohta. Iseäranis tervitatavad on artiklid, mis käsitlevad laiemalt Läänemere piirkonna ajalugu.

 

Ajakiri on ERIH 2007.a loendi C, 2011.a. juba INT2 kategooria ajakiri.

Ariadne Lõng

Ariadne Lõng on Eesti esimene ja ainuke nais- ja meesuurimuse ajakiri, mis tegeleb akadeemilise feminismi, naisuurimuse ning soouurimusega. Ariadne Lõng peegeldab naisteaduste interdistsiplinaarset iseloomu, pakkudes artikleid, mis lähtuvad sotsioloogia, kirjandusteaduse, kunstiteaduse, psühholoogia ning filosoofia vaatenurgast. Igas numbris avaldame ka rahvusvahelistes ajakirjades ning kogumikes ilmunud artiklite tõlkeid.

Ajakiri on küll ERIH loendi C kategooria ajakiri, aga tundub, et hetkel selle väljaandmisega ei tegeleta ja 2011.a nimekirjas ajakirja pole.

 

Usuteaduslik ajakiri

Akadeemilise Teoloogia Seltsi poolt välja antav Usuteaduslik Ajakiri vahendab teoloogia alast mõttetööd Eesti teoloogiakõrgkoolides ja kirikutes. Tegu on teadusajakirjaga, milles ilmuvad uurimuslikud artiklid on eelretsenseeritavad.

Ajakiri oli ERIH loendi C kategooria ajakiri 2007.aastal, aga puudub 2011.aasta loendist.

Mäetagused

Mäetagused avaldab akadeemilisi originaaluurimusi folkloristikast, võrdlevast usundiuurimisest, kultuuriantropoloogiast ja nendega seotud valdkondadest. Autorkond on rahvusvaheline, lisaks Eesti teadlaste eestikeelsetele kirjutistele avaldatakse ka välismaa teadlaste spetsiaalselt Mäetagustesse tõlkimiseks loovutatud kirjutisi. Valikuliselt avaldatakse ka muukeelsetes teadusajakirjades avaldatud tippuurimuste tõlkeid, mis on vajalik eestikeelse erialaterminoloogia arendamiseks. Eraldi rubriigis avaldatakse erialaraamatute, helikandjate jne ülevaateid ja arvustusi, konverentside ja välitööde tutvustusi, ülevaateid erinevate maade uurimiskeskustest, ülevaateid kaitstud väitekirjadest jmt.

Ajakiri ilmub paberkandjal ja Internetis (www.folklore.ee/tagused). Interneti-versioonile on lisatud video- ja helinäiteid. Väljaandja on Eesti Kirjandusmuuseum.Ajakiri on 2011.aastast ERIHi NAT kategoorias ja kuulub CEEOL andmebaasi.

Folklore

Folklore: Electronic Journal of Folklore avaldab akadeemilisi originaaluurimusi folkloristikast, võrdlevast usundiuurimisest, kultuuriantropoloogiast ja nendega seotud valdkondadest. Väljaandja on Eesti Kirjandusmuuseum. Ajakiri on 2011.aastast ERIHi INT2 kategoorias ja kuulub CEEOL andmebaasi.

Pro Ethnologia

Laiemale rahvusvahelisele teadusfoorumile suunatud ajakiri Pro Ethnologia ilmus aastail 1993 - 2005 ja oli mõeldud lühemate probleemartiklite avaldamiseks inglise keeles. Pro Ethnologia käsitles järgmisi uurimisvaldkondi: Eesti etnoloogia ja museoloogia, soome-ugri etnoloogia, arktiline antropoloogia ning Kesk- ja Ida-Euroopa antropoloogia. Pikemate artiklite maht ulatus 20 leheküljeni. Samuti ilmusid lühemad käsitlused: värske erialakirjanduse ülevaated, kommentaarid, diskussioonid.Alates 2007. aastast ilmub Pro Ethnologia ajakirjana The Journal of Ethnology and Folkloristics. Väljaandja on Eesti Rahva Muuseum.

Kunstiteaduslikke uurimusi

Kunstiteaduslikke Uurimusi (Studies on Art and Architecture/Studien für Kunstwissenschaft) on MTÜ Eesti Kunstiteadlaste Ühingu ajakiri, mis avaldab originaaluurimusi kunstiajaloo, -teooria ja visuaalkultuuri vallast, erialaste raamatute ja sündmuste ülevaateid. Ajakiri seab oma sihiks toetada ja ärgitada eesti kunsti, arhitektuuri, disaini ning tervikliku visuaalkeskkonna uurimist. "Kunstiteaduslikke Uurimusi" on selles vallas keskne teadusmõtte avaldamise ja vahetamise foorum Eestis. Erinumbrid kajastavad kitsamaid aktuaalseid teemasid.

"Kunstiteaduslikke Uurimusi" asutati 1976. aastal. Kuni aastani 2002 ilmus mitteperioodilise kogumikuna kokku 11 köidet. 2003. aastal muudeti "Kunstiteaduslikke Uurimusi" eelretsenseeritavaks perioodiliseks teadusajakirjaks. Artiklid on kas eesti, inglise või saksa keeles.

Ajakiri kuulub C.E.E.O.L. ja H.W.Wilson's Art Full Text andmebaasidesse.

Ajakirjast on kirjutanud Virve Sarapik oma eelpool viidatud artiklis Milleks meile ikkagi teadusajakirjad? Sirp 02.03.2007.

 

TRAMES

TRAMES - A Journal of the Humanities and Social Sciences on humanitaar- ja sotsiaalteaduste ajakiri. Ajakirja annavad välja Eesti Teaduste Akadeemia ja Tartu Ülikool, toimetaja Urmas Sutrop.

Tramese rahvusvahelise leviku tagab see, et ajakiri on indekseeritud väga paljudes olulistes andmebaasides ning täistekstina kättesaadav EBSCO ja CEEOL andmebaasis.

Halduskultuur-Administrative Culture

 

Halduskultuur - Administrative Culture on eel-retsenseeritud mitmekeelne interdistsiplinaarne ajakiri. Avaldatakse artikleid eesti, soome, saksa, vene ja inglise keeles. Väljaandjaks on TTÜ avaliku halduse osakond. Halduskultuur on kättesaadav EBSCO, CEEOL ja Google Books andmebaasis.

Studia Humaniora Tartuensia

Studia Humaniora Tartuensia (SHT) on avatud juurdepääsuga humanitaarvaldkonnaonline ajakiri. Ajakirja eesmärk on avaldada teadustöid ja uurimustööde ülevaateid kõikides humanitaaria valdkondades. Eelistatud on classical studies, antiigi ajalugu, klassikaline traditsioon, filosoofia ajalugu.

Studia Humaniora Tartuensia kuulub ERIHi 2011.aasta loendis NAT kategooriasse ja on mh leitav:

o CEEOL (Central and Eastern European Online Library)

o DOAJ (Directory of Open Access Journals)

 

o Gnomon Online

o ZDB (Zeitschriftendatenbank)

Artiklite täistekstid (PDF) on lisaks kodulehele vabalt kättesaadavad CEEOL ja DOAJ vahendusel.

Sign Systems Studies

Ajakiri Sign Systems Studies asutati 1964.aastal Juri Lotmani poolt (algselt kui Труды по знаковым системам - Σημειωτικη) ja on seega vanim rahvusvaheline semiootika alane perioodiline väljaanne. Kuni 1992.aastani oli väljaanne venekeelne ja hakkas siis ilmuma inglisekeelsena. Ajakirjal on kultuurisemiootikas keskne roll. Alates 1998.aastast on Sign Systems Studies rahvusvaheline eel-retsenseeritud kultuuri- ja biosemiootika ajakiri, ilmumissagedusega 1 kord aastas, alates 2001.aastast on igas köites 2 numbrit.

Oma keel

Oma Keel on esimene kõigile keelehuvilistele mõeldud keeleajakiri Eestis. Kõik seni meil ilmunud keeleajakirjad on olnud filoloogide teadusajakirjad. Niisugune oli 1922–1940 ilmunud Emakeele Seltsi Eesti Keel ning praegused Keel ja Kirjandus ning Linguistica Uralica. Ainus laiemale lugejaskonnale suunatud eesti keele alane jätkväljaanne on olnud Emakeele Seltsi Kodumurre, mis ilmus 1980. aastate lõpuni, kui ta mitme ebasoodsa asjaolu kokkulangemise tõttu oli sunnitud oma ilmumise lõpetama.

Emakeele Seltsi üks tähtsamaid põhikirjalisi ülesandeid on kaasa aidata eestlaste emakeele tundmisele kõige laiemas mõttes. ... Me tahaksime kujundada oma lugejates teadmist, et eesti keel ei ole ainult kirjakeel ega ka ainult kohalikud murded, vaid paljude keelekujude keeruline süsteem. Seda paljusust ühtsuses püüab toonitada ka ajakirja nimi Oma Keel. Tahame suuremat sallivust teiste keelekujude – oma keelte – suhtes, kuid samas näidata, et igal keelekujul on oma normid ning ühiskonnas oma kindel koht ja aeg. Loomulikult on ajakirjas kesksel kohal kirjakeele hoole, sest on ju kirjakeel tänapäeva ühiskonnas ikkagi kõige olulisem keelekuju, mille käekäigust oleneb eesti rahva tulevik kõige rohkem.

Tuna

Ajalookultuuri ajakiri TUNA ilmub 1998. aastast. Tuna kuulub ERIHi 2011.aasta loendis NAT kategooriasse.

Vaata ka: Marek Tamme "Tuna esimene kümnend", Sirp 11.12.2008 ja V.-S.Maiste "Vaja on mitteparteisõdurist ministrit" Sirp 16.01.2009. Viimati nimetatud artikli taustaks on ajakirja Tuna Eesti Kultuurkapitali püsitoetuse saajate hulgast väljaarvamine.

Akadeemia

Akadeemia on kultuuriajakiri, mis taotleb vahendada eri teadusharude tänapäevast taset ja arengut. 1989. aasta aprillis ilmuma hakanud ajakiri asutati eestikeelse akadeemilise kultuuri ajakirjana, mis esitaks läbilõike eri teadusharude tänapäevasest mõttest ning hõlmaks universitas’e tava järgi võimalikult paljusid akadeemilisi distsipliine: filosoofiat, humanitaar-, sotsiaal- ja loodusteadusi jne. Akadeemia on sündinud aastail 1937-1940 Tartus ilmunud samanimelise ajakirja traditsioonist. Akadeemia püüab tutvustada teaduslikku maailmapilti üldarusaadaval viisil, ühendades traditsioonid ja edasipüüdlikkuse. Akadeemia lähtub demokraatlikust maailmavaatest ega sekku erakondlikku päevapoliitikasse. Akadeemia on ajakiri “teise eriala inimestele” n-ö arstilt ajaloolasele ja filoloogilt füüsikule.

Akadeemia ilmub 12 korda aastas ja kuulub Euroopa kultuuriajakirjade võrgustikkuwww.eurozine.com.

Vikerkaar

Vikerkaar on 1986. aastast ilmuv kultuuriajakiri, mis tutvustab kaasaegset eesti kirjandust ja kunsti, uusi vaimuliikumisi filosoofias, ühiskonnakriitikas ja humanitaaraladel, aga ka põnevaid minevikuteemasid. Ajakirja arvustuste rubriik hoiab süstemaatiliselt silma peal eesti keeles ilmuvatel raamatutel. Igat numbrit illustreerivad näited kaasaegsest eesti kunstist. Aastas ilmub 4 topeltnumbrit ja 4 üksiknumbrit.

 

Ajakirja toetab EV Kultuuriministeerium ja Eesti Kultuurkapital. Vikerkaar kuulub Euroopa kultuuriajakirjade võrgustikku www.eurozine.com.

Teater. Muusika. Kino

Eesti Kultuuriministeeriumi, Eesti Heliloojate Liidu, Eesti Kinoliidu ja Eesti Teatriliidu ajakiri Teater. Muusika. Kino on veerand sajandit ilmunud kultuuriajakiri, mis ühendab omavahel lava-, heli- ja filmiloominguga tegelejaid, nende tegevuse mõtestajaid ning publikut. Sihtgrupiks on nõudlikum lugeja, kes huvitub nimetatud kunstiliikide väärtuslikumate viljade analüüsist ja ajaloost, see omakorda ei tähenda käsitluslaadi akademismi või suunatust kitsale siseringile.

Muusika

2002. aastast ilmuv Muusika kajastab Eesti muusikaelu, tutvustab omamaised huvitavaid muusikuid ja toob lugejani maailma muusikaelus toimuvat. Muusika teemavaldkonnad hõlmavad nii klassikalist muusikat, jazzi, pärimusmuusikat kui ka paljusid muid erinevaid muusikastiile.

Looming

1923. aastal Friedebert Tuglase poolt asutatud "Looming" kuulub traditsiooniliste almanahhi-tüüpi kirjandusajakirjade hulka, mille põhitaotluseks on algusest peale olnud uudiskirjanduse avaldamine ja eesti kirjanduse hetkeolukorra kajastamine kogu selle mitmekülgsuses, vältides kildkondlikkust ja kambavaimu.

Ninniku

NINNIKU on esimene ainult tõlkeluulele keskendunud eestikeelne ajakiri. NINNIKU eesmärk on laiendada kaugemate ja lähemate luuleruumide tundmist nii ajalises kui geograafilises mõttes. Samuti on NINNIKU eesmärk avardada eestikeelse tõlkeluule publitseerimise võimalusi, tutvustada tõlkijate uuemat loomingut, muuta kõigile kättesaadavaks tekstid, mis muidu jääksid kättesaadavaks ainult väikesele ringile, tuua nähtavale luuletõlke erinevad suunad ja võimalused ning intensiivistada diskussiooni. NINNIKUT toimetavad Hasso Krull ja Kalju Kruusa.

 

Värske Rõhk

Kirjandusajakirja Värske Rõhk esimene number ilmus septembris 2005. Tänaseks on ilmunud 16 numbrit. Värskes Rõhus ilmuvad u 17-27aastaste autorite luuletused, proosatekstid, arvustused uuemast eesti kirjandusest jm tekstid. Ajakirja noored autorid pakuvad uut ja põnevat keelekasutust, värsket pilku kirjutamisele ja tänasele Eestile. Samuti küsivad nad oma koha järele ühiskonnas.

Kirikiri

Kirikiri on eestikeelne internetis pidevalt uuenev ajakiri, mis avaldab artikleid peamiselt humanitaar- ja sotsiaalaladelt, samuti loodushoiust.

Kultuur ja Elu Ajakirja veebiväljaanne.

 

Ajakirjad, Ajakirjade andmebaasid, kataloogid

 

CEEOL - Central and Eastern European Online Library

C.E.E.O.L. on online arhiiv, mille vahendusel on kättesaadavad 813 Kesk- ja Ida-Euroopa humanitaar- ja sotsiaalteaduste ajakirja. Artiklite (75 151) ja muude digiteeritud dokumentide (772 990) täistekstid on pdf-failidena.

Eesti ajakirjadest on andmebaasis: Acta Historica Tallinnensia, Acta Semiotica Estica, Eesti Arheoloogia Ajakiri, Eesti Rakenduslingvistika Ühingu aastaraamat, Emakeele Seltsi aastaraamat, Folklore: Electronic Journal of Folklore, Halduskultuur - Administrative Culture, Interlitteraria, Journal of Ethnology and Folkloristics, Keel ja Kirjandus, Kunstiteaduslikke Uurimusi, KVÜÕA toimetised, Linguistica Uralica,Lähivőrdlusi. Lähivertailuja, Mäetagused. Hüperajakiri, Sign Systems Studies, Studia Humaniora Tartuensia, Tartu Semiotics Library, TRAMES, Usuteaduslik Ajakiri.

Eurozine on Euroopa kultuuriajakirjade võrgustik, kuhu kuulub 80 partnerajakirja ja pea sama palju on liitunud ajakirju ja institutsioone pea kõikidest Euroopa riikidest. Eurozine on ka netiajakiri (netmagazine), mis avaldab tähelepanuväärseid artikleidpartnerajakirjadest koos tõlkega ühte peamisse Euroopa keelde.

Partnerajakirjade hulka kuuluvad Eestist Akadeemia ja Vikerkaar.

Arts & Humanities Citation Index

Andmebaas Arts & Humanities Citation Index, mida vahendab ISI Web of Science, pakub uurijatele, ametnikele, tudengitele ja teistele huvilistele kiiret ja mitmekülgset juurdepääsu bibliograafilisele ja viite(tsiteerimis)informatsioonile, et analüüsida suundumusi teaduses, ajakirju, uurijate publikatsioonide tsiteeritavust jmt.

 

Andmebaas vahendab eel-retsenseeritud mõjukate ajakirjade artikleid rohkem kui 1395 maailma juhtivast kunsti- ja humanitaaria ajakirjast ning valikuliselt 6000 sotsiaalteaduse ajakirjast alates 1975.aastast. Tartu Ülikooli raamatukoguvahendusel on kasutatav ISI Web of Knowledge ja selle raames Arts & Humanities Citation Index 1980-2012. Lisaks saab samas kasutada andmebaasi Social Sciences Citation Index 1980-2012.

Mõlemas andmebaasis saab lisaks artiklite otsingule jälgida üldisi uurimuslikke suundumusi ja otsida võimalikke kaasautoreid sarnase viitamise järgi.

Euroopast vaadates on andmebaasile ette heidetud USA kesksust, mis on ka loomulik, kuna andmebaasi koostatakse USAs.

DOAJ - Directory of Open Access Journals

Directory of Open Access Journals vahendab vaba juurdepääsuga täistekste kontrollitud kvaliteediga teadusajakirjadest. Ajakirjad on erinevatest valdkondadest, mh humanitaariast ja eri keeltes.

Genamics JournalSeek

JournalSeek

Genamics JournalSeek on kategooriate alusel süstematiseeritud andmebaas, mis vahendab vaba juurdepääsuga ajakirju Internetis. Iga ajakirja kohta on sisestatud kirjeldus, lühend, kodulehe aadress, teema ja ISSN. Andmebaasis on erinevate kategooriate alt leitavad ka humanitaaria valdkonna ajakirjad, nt Arts and Literature, Education, Humanities, jne.

Muud perioodilised väljaanded

Ehk siis toimetised, aastaraamatud, perioodiliselt (suhteliselt korrapäraselt, ette ennustatavalt) ühe nime all ilmuvad kogumikud ja muud perioodilised väljaanded, mida ajakirjaks ei nimetata või ei saa nimetada ...

Interlitteraria

INTERLITTERARIA on Eesti võrdleva kirjandusteaduse assotsiatsiooni väljaanne, misavaldab algupäraseid kirjandusuurimuslikke artikleid eeskätt võrdleva kirjandusteaduse valdkonnast inglise, prantsuse, saksa ja hispaania keeles. Eelistatud on käsitlused, mis hõlmavad kirjandusnähtuste interkulturaalseid kontekste. INTERLITTERARIA avaldab tõlkeid ülalmainitud nelja keelde ka artiklitest, mis varem on ilmunud teistes (väiksema levikuga) keeltes. Ajakirja viimased numbridleiab CEEOLi vahendusel. Väljaandel oli ERIH B kategooria 2007.a ning NAT 2011.a.

Acta Historica Tallinnensia

Acta Historica Tallinnensia avaldab eelretsenseeritud uurimistöid eesti, inglise ja saksa keeles, mis käsitlevaid erinevaid ajaloo aspekte.

Toimetised kuuluvad ERIH C/NAT kategooriasse ja CEEOL andmebaasi.

 

ACTA ET COMMENTATIONES ARCHIVI HISTORICI ESTONIAE

Eesti Ajalooarhiivi toimetised on Eesti vanim arhiivinduslik (pool)perioodiline väljaanne, kus ilmuvad peamiselt Ajalooarhiivi spetsialistide arhiivinduslikud või ajaloo-alased artiklid, lühemad uurimused või ka allikapublikatsioonid. Väljaandel oli ERIH NAT kategooria 2011.a.

Eesti Rakenduslingvistika Ühingu aastaraamat

Eesti Rakenduslingvistika Ühingu aastaraamatut - Estonian Papers in Applied Linguistics - annab välja Eesti Rakenduslingvistika Ühing (ERÜ). Toimetus võtab vastu kaastöid kõigilt rakenduslingvistika aladelt. Artikli võib esitada eesti, inglise, saksa või vene keeles.

 

Kogumiku täistekste saab lugeda DIGAR-is (Eesti Rahvusraamatukogu digitaalses arhiivis) ja C.E.E.O.L. arhiivis. Alates 2008. aastast on väljaanne refereeritud ja indekseeritud Thomson Reutersi andmebaasides ISI:Social Sciences Citation Index ja ISI:Arts & Humanities Citation Index. Väljaandel oli ERIH NAT kategooria 2011.a.

Emakeele Seltsi aastaraamat

Emakeele Seltsi aastaraamat - The Estonian Mother Tongue Society Year Book - ESA - ilmub 1955. aastast. ESA 1–50 (1955–2004) bibliograafia on avaldatud 50. aastaraamatus. Emakeele Seltsi aastaraamatute artiklid on alates 47.aastaraamatust ka koduleheküljel. Bibliograafia ja artiklid on pdf-formaadis. Emakeele Seltsi aastaraamatut kirjastab Teaduste Akadeemia Kirjastus.

ESA on ERIH loendi C/NAT kategooria väljaanne.

Acta Semiotica Estica

2001. aastal loodud Eesti Semiootika Seltsi sari "Acta Semiotica Estica" koondab eestikeelseid semiootilisi ja kultuurianalüütilisi uurimusi. Acta Semiotica Estica ülesandeks on olla semiootilise uurimistöö eestikeelseks väljundiks, võimaldades semiootika-alast diskussiooni erinevate alade esindajate vahel. Näiteks kogumiku teises numbris käsitletud valdkondade seas oli etno-, kirjandus-, bio-, meedia- ja reklaamisemiootika. Mitmeid tekste ühendavaks lüliks on kommunikatsiooni ja identiteedi teema.

Paar sammukest. Eesti Kirjandusmuuseumi aastaraamat

Aastatel 1958-1989 ilmus aastaraamatut "Paar sammukest eesti kirjanduse ja rahvaluule uurimise teed. Uurimusi ja materjale" kaksteist köidet. Sisaldades uurimusi eesti kirjanduse, ajaloo, raamatuteaduse ja rahvaluule alalt, oli "Paar sammukest..." abiks eesti kultuuriloo õppijatele ja õpetajatele ning kindlaks sidemeks Kirjandusmuuseumi ja selle sõprade vahel. 1990.a aastaraamatut enam ei ilmunud. Saabus uute suundade otsimise ja selginemise aeg.

1996.aastal taas ilmunud aastaraamat peab ennast "Paari sammukese" õigusjärglaseks, sest jätkab kunagise raamatu sisulise jaotuse ja ülesehitusega. Muutunud oludest ja suundadest annab kõige paremini tunnistust tõsiasi, et aastaraamat on kättesaadav nii trükitud kujul kui osaliselt ka elektroonilisena. Tervenisti on interneti vahendusel võimalik lugeda 1996. ja 2006. aasta väljaannet, ülejäänud aastaraamatutest on kättesaadavad Kirjandusmuuseumi tegevust käsitlevad osad.

Vaata ka teisi Eesti Kirjandusmuuseumi aastaraamatuid: Reetor ning Võim ja Kultuur: Eesti Kultuuriloo ja Folkloristika Keskuse aastaraamat.

Eesti Kirjandusmuuseumi sarjad - loendist leiad EKMi Teaduskirjastuse sarjad.

Eraldi tooks välja: Eesti Rahvaluule Arhiivi - ERA - sariväljaanded

o Monumenta

o Eesti Rahvaluule Arhiivi toimetused

o Rahvapärimuste selgitaja

o Rahvapärimuse koguja

 

Raamatusarjad

Raamatusari "Avatud Eesti Raamat"

Märt Väljataga kirjutab:

Eesti kultuuri avatuse üheks oluliseks eeltingimuseks on Lääne kõrgkultuuri kättesaadavus eesti keeles. Skeptikud võivad küll väita,et asjahuviline peab suutma lugeda teoreetilisi tekste originaalkeeles,kuid nii jääksid need tekstid ikkagi võõraks, nad ei sulanduks eesti kultuuri, ei hakkaks siin viljakalt toimima. Seepärast on eesti kultuuris eriti suur vajadus populaarteadusliku, filosoofilise ja üldse igasuguse teoreetilise kirjasõna järele, mille abil muutuksid ka teadusja filosoofia eesti kultuuri osaks.

20. september 2008 ilmus Eesti Päevalehes Märt Väljataga artikkel ""Avatud eesti raamat" – vaheinventuuri katse" - põhjuseks asjaolu, et "Avatud eesti raamatu" sari (AER) oli jõudmas (2009.aastal) sajanda raamatuni. Artikli ilmumise hetkeks oli ilmunud 93 raamatut. Lisatud on kõikide ilmunud raamatute nimekiri.

Raamatusari "Ajalugu. Sotsiaalteadused"

Marek Tamme ja kirjastuse Varrak koostöös ilmus aastatel 1997-2007 sari “Ajalugu. Sotsiaalteadused”, tänu millele on nüüd eesti keeles kättesaadavad 25 tähelepanuväärset raamatut. M.Tamm soovis “kutsuda ajaloolasi üles innukamale dialoogile teiste humanitaar- ja sotsiaalteadustega”.

2007.aasta juuni lõpus ilmus Postimehes Juhan Kreemi intervjuu Marek Tammega "Mis on ajalugu? Kuidas ajalugu siis ikkagi kirjutatakse?", mille raames on juttu ka sarjas ilmunud raamatutest.

ERMi Sari

Alates 1998. aastast annab Eesti Rahva Muusum välja teaduslike monograafiate sarja. Seeria algatamisel oli eesmärgiks rahvateaduslike fundamentaalsete originaaluurimuste avaldamine. Sarjas avaldatud tööd peaksid jätma tugeva jälje eestlaste ja teiste soomeugrilaste rahvakultuuri uurimisse. ERMi sarjas ilmuvad tänapäevaste Eesti juhtivate etnoloogide ning folkloristide teosed. Näiteks:

 

o Muutused ja meeleheide: põhjarahvad ja nõukogude võim 1920.-40. aastatel.

Art Leete. Tartu 2007.

o Elu ideoloogiad. Kollektiivne mälu ja autobiograafiline minevikutõlgendus eestlaste elulugudes. Ene Kõresaar. Tartu 2005.

o Udmurdi